Olemasoleva õigusruumi piiril manööverdades ohjeldavad täna turvatöötajad noortekampasid, tegelevad vandaalitsejate kinnipüüdmisega, aitavad politseil roolijoodikuid tabada ja kui vaja lähevad politsei palvel ka kontrollima võimalikku perevägivallajuhtumit.

Kohalike omavalitsuste õigused avaliku korra tagamiseks erasektori kaasamisel on piiratud, kuid vaidlused nende piiride nihutamiseks on kestnud aastaid. Mai lõpus Turvaettevõtete Liidu korraldatud Turvakonverentsil jagasid kohalike omavalitsuste esindajad oma kogemusi avaliku korra kaitsmisel ja erasektori kaasamisel turvalisuse parandamiseks. Keila, Viimsi, Saue, Lääne-Harju ja Türi valla esindajad olid kõik ühte meelt, et avaliku korra paremaks kaitsmiseks kohalikes omavalitsustes tuleks seadusega anda turvatöötajatele rohkem õigusi.

Keila linna järelevalvespetsialist Uno Paas tunnistas, et ilma turvapatrullita oleks Keilas katastroof. „Kui turvapatrulli poleks, siis oleks linn ribadeks lõhutud. Meil on turvapatrull kogu aeg olemas, kes suudab noortekampadega tegeleda,“ ütles Paas.

Kohalikul omavalitsusel oma turvapatrulli või munitsipaalpolitsei pidamine on Paasi sõnul keeruline ja kallis. Soodsam oleks osta teenust turvaettevõttelt, kelle patrullid juba kohapeal oma klientide kaitseks tegutsemas on.

Saue valla abivallavanema Riho Johansoni hinnangul võiks abipolitseiniku õigused tõsta copy-paste turvatöötajale. „Võimekus peab olema selline, et patrull saab kohe sekkuda. On kaheliikmeline ja saab kaasata teisi patrulle,“ ütles Johanson.

Tema hinnangul peaks kõrgemalt kvalifitseeritud turvatöötaja saama kõrgemat tasu ja turvaettevõttel oleks seetõttu õigus küsida kõrgemat teenustasu.

Saue vallas patrullivad täna nii Securitas kui G4S.

Lääne-Harju valla vanem Jaanus Saat ütles, et kohalikud ettevõtjad võtsid turvalisuse teema enda kanda, kuna töötajad ei julgenud enam Paldiski peal liikuda. Ettevõtjate liit tellis turvateenuse G4Silt. „Kui kaks aastat tagasi G4Siga koostööd alustasime, siis peale seda on kuritegevus langenud,“ ütles Saat.

Koostöös politseiga paigaldatakse avalik korra kaitsmiseks Lääne-Harju valda ka turvakaamerad.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupp ütles, et valda paigaldatud turvakaamerate abil on tuvastatud mitmeid vandaalitsemisi, liiklusrikkumisi, avariisid jms. Tema sõnul on lõhkumisi oluliselt vähemaks jäänud, kuna elanikud teavad, et videopilt on kvaliteetne ja korrarikkujad tabatakse.

Türi vallal on turvaettevõttega leping, et kaamerapilte jälgida ja vajadusel patrull välja saata, et korrarikkumist tõkestada.

Viimsi abivallavanema Janek Muraka sõnul keskendub lähim politseipatrull rohkem Lasnamäele ja Viimsile satutakse harva. Sageli saab turvaettevõtte patrull kiiremini reageerida.

Täna keskendub G4S patrull Viimsis suuresti probleemkohtade fikseerimisega, millega tegelevad järelevalveametnikud edasi. Peamiselt on need parkimisprobleemid, huligaanitsemised, lõhkumised.

Omaette probleem on Viimsi vallale avaliku korra tagamine saartel. Pranglil õigusrikkumiste arv kasvab, kuid politsei sinna ei lähe. Ka Naissaarel arvatakse, et seal seadused ei kehti. Vald kaalub Pranglile 24/7 turvateenuse tellimist. Kuus aastat tagasi sõitis seal avaliku korra hoidmiseks ringi G4S patrull. Muraka sõnul pole turvatöötajal paraku suuri võimalusi avalikku korda kaitsta, sest avalikus ruumis turvatöötajal eriõigusi pole.

Turvaettevõtete Liidu liikmete seisukoht on, et turvatöötajal peaks olema õigus tuvastada korrarikkuja isik, fikseerida sündmus, teha turvakontroll ja isik kinni pidada. Nii saaksid turvaettevõtted politsei koormust kergemate juhtumite lahendamisel juba tunduvalt rohkem vähendada.

Kindlasti ei hakka erasektor täna ega tulevikus juhtumeid menetlema ega karistusi määrama. Küll aga saavad turvatöötajad teha ära lihtsamad toimingud juhtumite fikseerimiseks, et vastavad ametiisikud saaksid korrarikkuja hiljem vastutusele võtta.