Kutseeksameid sai sooritada Eesti Turvaettevõtete Liidu eksamikeskustes. Volitusi kutseeksamikeskustena tegutsemiseks omasid 2016. aastal USS Security Eesti AS, G4S Eesti AS, Securitas Eesti AS ja Turko Õppekeskus OÜ.

2016. aastal omistati turvateenuste valdkonnas 734 kutsetunnistust:
1. Turvatöötaja, tase 3 - 633
2. Turvajuht, tase 5 - 101

Toimus 41 Turvatöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsiooni eksamit. Kutsekvalifikatsiooni taotles kokku 691 inimest ja kvalifikatsioon omistati 624 esmataotlejale. 55 esmataotlejat ei sooritanud kutseeksamit esimesel katsel, neist 12 esitas kordustaotluse ning 9 sooritas korduseksami.

Toome siinkohal ära 2016 aasta suurimad Turvatöötaja, tase 3 kutsekvalifikatsiooni omistamise arvuga ETEL liikmetest turvaettevõtted:
1. G4S Eesti AS -177
2. USS Security AS - 115
3. Viking Security AS - 51
4. Securitas Eesti AS - 37
5. Grifs OÜ - 28

Turvajuht, tase 5 kutsekvalifikatsiooni eksamit viidi eelmisel aastal läbi 26 korral. Kutsekvalifikatsiooni taotles 101 inimest, kellest 37 taotlesid kutse taastõendamist. Kvalifikatsioon omistati kõigile 101 taotlejale.

Kokkuvõtvalt saame ETEL poolt välja tuua, et turvavaldkonna valveteenuste teostamiseks vajaliku esmatasandi kutsekvalifikatsiooni (Turvatöötaja, tase 3) omistamine on juba üle viie aasta pidevas langustrendis (vt joonis 1), millest võib järeldada turvaturu kahte olulist arengusuunda. Esiteks on näha turvaettevõtete panustamist oma kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks, mis vähendab voolavust ja tõstab tööjõukulusid ning sellest tingituna suurendab ka valveteenuse hinda kliendile. Sellest tulenevalt saab teiseks kinnitada tööjõumahuka mehitatud valve teenuse osakaalu vähenemist ning suuremat panustamist tehniliste lahenduste kasutamisele.

Samas on siin oht, et osa turvaturu tööjõumahukast tegevusest kolib nö „põranda alla“ ehk siis turvaturu halli tsooni. Analüüsist tuleb välja, et samal ajal Turvatöötaja kutse omistamise arvu vähenemisele näitab Turvajuhi osas kutseomistamise trend pigem stabiilset kasvu. Seega saab oletada, et oma mõju kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamise vähendamisele on ka asjaolul, et turvaturul tegutsevad ettevõtted, kes küll osutavad näiliselt turvateenust, kuid ei kasuta selleks Turvaseaduse nõuetele vastavaid turvatöötajaid. Riiklik järelevalve suudab kergemini kontrollida ettevõtete kvalifitseeritud turvajuhte, samal ajal nende juhtimise all valveobjektidel töötavad aga muude ametinimetuste alla peidetud valvetöötajad jäävad märkamatuks. 2016 aasta lõpus tuvastatud rikkumiste näited on tõestuseks, et selline olukord on pigem kasvav trend ja seab uued väljakutsed järelevalve tõhustamiseks erinevate osapoolte koostöös.

Kui võrrelda turvavaldkonna kutseomistamise trende valvetegevuse ja turvatehnika paigalduse võrdluses (vt joonis 2), siis on pikemaajalised mõjud turvaturule ka siin selgelt nähtavad. Tuleb toonitada, et tänapäevaste turvaseadmete juures on järjest raskem eristada füüsilise kaitse vahendeid (n. uksed, lukud, tõkked jne), valveseadmeid (n. häiresignaali edastus, läbipääsukontroll, videovalve jne) ja tuleohutusseadmeid (n ATS, gaasikustutus, suitsutõrje jne). Tehnilised turvalisuse tagamise vahendid on komplektsed ja omavahel integreeritud.

ETEL pöörab turvahangete läbiviijate tähelepanu sellele, et pakkujate kvalifitseerimisel tuleb kindlasti kontrollida, kas turvateenuseid reaalselt objektil osutavad, turvasüsteeme projekteerivad, paigaldavad ja hooldavad töötajad ka tegelikult omavad oma tööks kontrollitud pädevusi ja oskuseid ehk erialaseid kutsekvalifikatsioone.

Tunnustame kõiki turule sisenenud kutsetunnistustega turvavaldkonna spetsialiste ja eksperte, kes panustavad kvaliteetsele teenusele ja seeläbi tõstavad meid ümbritseva keskkonna turvalisust.